Töö nr 6 Sõnajalad

Töö nr 6
Sõnajalad

1. Too välja sõnjalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.

Üheks märgatavamaks puuduseks kõrreliste ja püsililledega võrreldes on, et sõnajalgadel ei ole õisi. Sõnajalgade dekoratiivsust rõhutavad rohelised võimsad lehted, olles tänuväärseks nii tausta kui ka soolotaimena ning sobitudes kokku mitmete erinevate püsilillede ja kõrrelistega.
Sõnajalgade suurimaks eeliseks püsilillede ja kõrreliste ees on kahjurite ja haiguskindlus. 
Sõnajalad on üldiselt väga leplikud kasvukoha suhtes, selle tõttu on nende kasutusvõimalused aias väga mitmekesised. Looduslikult kasvavad nad enamasti metsades, alusmetsataimedena.  Aias võib neid kokkusobitada mitmete teiste püsikutega, kuid kasvukohale värvi saab juurde anda just õitsvate püsililledega, kuid arvestades, et sõnajalad ei armasta keskpäeva päikest. Aiapidajalt ei nõua sõnajalgad erilist hoolt ja vaeva. Nad võivad sobivas kasvukohas kasvada aastakümneid. 
Kui püsilillede ja kõrreliste paljundamiseks generatiivselt kasutatakse taimede seemneid, siis sõnajalgadel -eoseid. Lihtsaim ja kiirem viis on siiski sõnajalgu paljundada vegetatiivselt -jagamise teel.

Kasutatud kirjandus:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=134

2. Moodusta vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel sordinimed, kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt.  Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.

Kasvukoht on koduaia suuremate puude all varjuline, muld viljakas veidi happeline.

Maarja-sõnajalg Dryopteris filix-mas

Kõrgus kuni 1 m
Istutamise vahekaugus: 0,5m
Dekoratiivsus: juuni-september

Keel-raunjalg Asplenium scolopendrium

Kõrgus 0,4- 0,6m
Istutamise vahekaugus: 0,3-0,4m
Dekoratiivsus: aastaringi (talvehaljad)
Lumeta talvedel võib vajada katmist.

Astelsõnajalg Polystichum

Ogane astelsõnajalg  
Polystichum aculeatum
Kõrgus 0,7 m
Istutamise vahekaugus: 0,5-0,7m
Dekoratiivsus: lehed vahetuvad kevadel. Talvehaljad

Päideroog Phalaris arundinacea

Kõrgus 90 - 120 cm

Istutamise vahekaugus: 0,1-0,2m 

Kasvab kiiresti laiali.

Dekoratiivsus: juuli - september

Aarendsi astilbe Astilbe arendsii
 ´Gloria Purpurea´

Kõrgus 0,6 m
Istutamise vahekaugus: 0,5 m
Dekoratiivsus: juuni-juuli

Hosta Hosta 
Sinihall hosta `Elegans`
Hosta sieboldiana `Elegans`
Kõrgus 1 m
Istutamise vahekaugus: 1,5 m
Dekoratiivsus: mai-oktoober

Harilik lõokannus Corydalis solida 

Kõrgus 0,3 m
Istutamise vahekaugus: 0,3 m
Dekoratiivsus: aprill-mai

Epimeedium Epimedium ’Sulphureum’ 

Kõrgus 0,3-0,4 m

Istutamise vahekaugus: 0,3 m
Dekoratiivsus: õitseb aprillis-mais

Hiidlauk Giganteum 'Gladiator'
Kõrgus 1,5 m

Istutamise vahekaugus: 0,5 m
Dekoratiivsus: õitseb mai- juuni












http://www.seemnemaailm.ee/jpg/Phalaris%20arundinacea.jpg

http://www.aiamaailm.ee/788-1449-large/astilbe-gloria-purpurea.jpg

http://plantest.eu/epood/Arendsi-astilbe-%C2%B4Gloria-Purpurea%C2%B4

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKfZs1CXTC1kJ3LHBKaT9P_cWCDYHXauvZV-i0Q8MVQvZFN1n9IK3XY9UggHXtEgnxczsSZX89_ofcQ4BTwNwROg419u_WsQMxB_eZWlVNfKukVUcqhHbZuK2FQDJfengP7Vr9_yGD7ayr/s1600/DSC03869.JPG

https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/433

http://en.wikipedia.org/wiki/Polystichum_aculeatum

http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/maarjason.htm
http://www.rohelineaed.ee/public/files/Hosta%20sieboldiana%20Sinihall%20hosta%20Elegans.JPG

Töö nr 5 Kõrrelised

Töö nr 5 Kõrrelised

Ülesanne nr 1

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammuses mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks kaislad ja hundinuiad.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka üheaastaseid taimi. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised ja õõnsad, tarnadel ka kolmekandiline ja õõneta. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väiksed ja silmapaistmatud.

                                                     Joonis 1. Hulgaõieline tähk.

Kasutatud kirjandus:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://www.seemnemaailm.ee/jpg/Cortaderia.jpg


Ülesanne 1 a Asendusülesanne
Esitatud e-kirja teel.

Ülesanne 2
Plakat 1

Kasutatud kirjandus: 
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=8927
http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/suvelillede-seemned/janesesaba
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_16195409.jpg

Plakat 2

Kasutatud kirjandus:
http://www.aphotoflora.com/images/poaceae/cortaderia_selloana_pampas_grass_00_old_04-10-05.jpg
http://www.bakker.ee/product/argentiina-pamparohi/
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/argentiina-pamparohi-pumila