Töö nr 3

Suvelilled.

Ülesanne nr 1

Suvelillede SWOT analüüs

TUGEVUSED Värvikirevus Mitmekesisus (liike, sorte) Kiire kasv Pikk õitsemisperiood	NÕRKUSED Hooldusmahukas (kastmine, umbrohu tõrje, väetamine) Ajamahukas Kulukus Külmaõrnus
VÕIMALUSED Õied meelitavad ligi tolmeldajaid, näit. mesilasi Liigirohkus (uute sortide, liikide kiire kasutuselevõtt) Igaaastane vaheldusvõimalus Mitmekesine kasutuskoht (peenar, ampel, konteiner)	OHUD Külmaperiood katkestab elutsükli Ettekasvatamise kulukus (soojus, valgus) Isekülv Kahjustajad

SWOT analüüsi juurde lisatud strateegiad:

Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada? Pikk õitsemisperiood võimaldab kasutuskohas (näiteks amplites) pikaajalise dekoratiivsuse.
Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks saab väliseid võimalusi kasutada? Liigirohkus võimaldab valikute tegemisel silmas pidada hooldusmahukust (näiteks tihe kastmisvajadus).
Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida? Liikide ja sortide rohkus võimaldab kasvukohatingimustele vastavaid taimi valida.
Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid? Mitmekesine kasutuskoht võimaldab valida kahjustajatele vastupidavaid ning vähem hooldusmahukust nõudvaid liike ja sorte.

Ülesanne nr 2

Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine

Skarifitseerimine on protsess, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.

Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul.
Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet.
Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral.
Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad ained uhutakse välja.

Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine.

Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani. Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured.

Kasutatud kirjandus:

http://www.tlu.ee/~katrinu/kodune_5/oppematerjal.html

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89

Ülesanne nr 3

Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljudada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundata, siis põhjenda sedagi.)

Miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada?

Suvelilli on otstarbekas paljundada seemnetest mitmel põhjusel: lihtne, mugav, kiire, lilled pakuvad juba paari nädalapärast peale istutamist suurt värvimängu.

Seemnetega paljundamise eeliseks on, et juba ühe hooajaga võib saada suure koguse istutusmaterjali väikeste materiaalsete kuludega, mis on eriti oluline, kui jutt käib kallitest taimedest.

Taimed, mis on kasvatatud seemnetest, on pikaealised, omavad paremini arenenud juuresüsteemi, taluvad paremini ümberistutamist. Seemnetega paljundamine on just hea külmakartlike liikide puhul.

Seemnetega paljundusest kasvanud taim erineb oma vanematest märgatavalt.
Kui soov on saada täpselt samasugust taime nagu emataim, siis on mõistlikum paljundada vegetatiivselt, aga peab kindlasti veenduma, et emataim on terve ja elujõuliselt tugev.

Kuidas seemnetega paljundamine toimub?

Seemnete külvamisel tuleb jälgida külvisügavust, kas need on pimedas või valguses idanevad ehk kas seeme vajab pärast külvamist mulda peale või mitte.

Erinevad seemned pannakse mulda eri sügavusele. Kehtivad üldised külvisügavuse reeglid:
- väga peened seemned (alla 1 mm) külvatakse mullapinnale ja neid ei kaeta mitte millegagi
- väiksed seemned (1-2 mm) külvatakse mulla pinnale ja kaetakse kergelt mulla või jämeda liivaga.
- keskmised seemned (3-4 mm) pannakse umbes 1 cm sügavusele
- suured seemned (5 mm ja enam) külvatakse 2-2,5 cm sügavatesse augukestesse.

Pärast külvamist tuleb külv kasta (soovitavalt veepihustiga) ning niiskuse ja õhutemperatuuri ühtlasena hoidmiseks asetada külvinõule peale valgust läbi laskev kate (kile, klaas vms).

Taime kasvamiseks on kõige olulisem piisav niiskus, valgus, kasvupinnas ning hooldamine.

Külv ei tohi läbi kuivada, samas ei tohi see olla ka liiga niiske.
Mõned tõusmed ilmuvad juba 2-3 päeva pärast, teised nädala paari jooksul.
Enamik lilli vajab normaalseks arenguks kindlaid temperatuure:
- kui temperatuur on liiga kõrge, siis taimed venivad välja (nii juhtub enamiku istikutega toatemperatuuril +23+28 °С, aga veelgi kõrgemal temperatuuril võivad nad hoopis hävida).
- kui temperatuur on liiga madal – istik hävib üleüldse või pidurdub areng ja taim jääb nõrgaks.
Kui taim hakkab välja venima, alandage temperatuuri +18+20 °С.

Tavaliselt on seemnepakile kirjutatud, millist temperatuuri mingi lill kasvamiseks vajab.

Istikute pikeerimine – see on taimede ümberistutamine külvinõudest eraldi pottidesse. Potis kasvamise ajal istik kasvab, areneb, muutub tugevamaks ja suve saabudes pole enam probleeme tema avamaale istutamisega.

Pikeerimisel pole lilledel alati tarvis juuretippu tagasi näpistada (nagu tomatil või pipral). Kuid kui külvasite suured seemned ja juur pole hästi arenenud, siis ümberistutamisel on see parem tagasi näpistada (vähem kui 1/3 peajuure pikkusest).

Seemneid võib külvata olenevalt seemne suurususest

külvikasti külvatakse hästi peenete seemnetega taimed, mille seemneid ei ole võimalik eraldi külvata.

külvikarp valitakse väiksemate seemnete korral ja kui külvatavaid seemneid on vähem. Külvikarp täidetakse kasvusubstraadiga analoogselt külvikastile.

külvikassetti külvatakse suuremaid seemneid, ühte kassetti ühe seemne. Nt peiulilled, pruudisõled, ilukapsad.

väiksesse potti külvatakse samuti suuremaid seemneid. Nt kõrvits, päevalill.

turbatabletti külvatakse seemned ühekaupa nagu kassetti, külvatakse suure seemnega liike. Seeme surutakse turbasse. Soovitav kasvatada seemikuid, mis taluvad halvasti ümberistutamist või millel on viletsalt hargnev juurestik. Nt tomat, paprika, kurk. Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist.

Kasutatud materjal:

http://grow.ars-informatica.ca/images/peat_pellets.jpg

http://www.seemnemaailm.ee/
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=262

http://www.aiaidee.ee/tag/seemnete-kulvamine/

http://8371149.la02.neti.ee/kool/liivi/generatiivne_paljundusviis.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=344