Töö nr 4 Püsililled

Töö nr 4

Püsililled

1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

Eelised	Puudused
Taime pikaealisus Lihtne paljundada Mitmekesisus (erinev õitsemise aeg, sordid, kasvu kõrgus)	Lühem õitsemise aeg Hooldusvajadus on suurem (soovitud tulemuse "laialivalgumine", st metsistumine). Vaheldusvõimaluse vähenemine (taimed istutatakse oma kasvukohale mitmeks aastaks).

Kasutatud materjal:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=370

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=297

A. Barlage, F. M von Berger "Suur püsikuraamat", kirjastus "Varrak"

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

Taimede vegetatiivset paljundamist nimetatakse ka mittesuguliseks paljundamiseks. Sellist paljundamisviisi valitakse juhul, kui:

• taimed ei anna idanemisvõimelisi seemneid
• soovitakse saada sordiehtsaid järglasi
• soovitakse saada kiiremini õitsevaid taimi

Vegetatiivse paljundamise juures tuleb olla tähelepanelik, et jagatav taim on haiguste ja kahjurite vaba, sest kahjurid kanduvad emataimelt tütartaimele kergesti edasi. 

Siinkohal tooksin ära mõned meetodid püsikute jagamiseks, mida olen ka ise kasutanud.

• puhma jagamine

Oma seniste kogemuste põhjal soovitaksin püsilillede paljundamist puhma jagamise teel, sest sel moel saame elujõulised taimed kõige kiiremini. Selliselt olen saanud paljundada taimi nagu päevakübar, aedkarikakar.

Jagada ei saa jagunematu peajuurega taimi, mis võivad juure vigastamist taluda väga halvasti (näiteks: kipslill, lõokannus)

Jagamine sõltub õitsemise ajast. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid püsililli võiks jagada augusti lõpp-septembri algus. Suve teises pooles õitsevaid püsililli ja igihalja lehestiikuga taimi võiks jagada aprillis-mais. Kuid on ka püsikuid, mida võib paljundada kogu kasvuperioodi vältel (näiteks: kukehari, priimulad, kadakkaer). 

Puhma jagamisel on oluline jälgida, et pärast emataime üleskaevamist ja pisemateks osadeks jagamist jääks igale osale vähemalt 1...3 võsu või kasvupunga ning terveid, vigastamata juuri. 

• risoomi abil jagamine

Risoomidega jagamisel tükeldatakse need terava noa abil 5...10cm pikkusteks tükkideks. Tükeldamisel jäetakse risoomi tükile juurmiste lehtede kimp ning juuri. Juuri võib lühemaks lõigata kuni poole ulatuses. Otstarbekas ei ole kasutada õie või õisikuvarrega risoomiosad, mis annavad harva uusi taimi. Terved lehed lõigatakse tagasi kuni 15cm pikkusteks, et vähendada taimest vee aurumist.

• võsunditega jagamine 

Kolmas käepärane, kiireks ja tehniliselt lihtne paljundamise viise on paljundada taimi, millel on pikad maapealsed või - alused võsundid näiteks: roomavat akakapsast, punast hunditubakat, mägisibulaid. Oma kogemustest olen võsundite abil jaganud lõhnavat kannikest. Maaaluste võsunditega saab paljundada näiteks madalat astrit

Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse kasvukohale. Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini.

Kõige ajakulukam on püsilillede paljundamine rohtsete ja poolpuitunud pistikutega ning juurepistikutega paljundamine. Keerukaks muudab tegevuse see, et lõigatud pistikud tuleb eraldi juurutada ja istikud nendest kasvatada. Rohtsed pistikud juurduvad 3...4 nädalaga.

Näiteks juurepistikutega paljundatakse saab paljundada viltjast ülast, kuid mina valiksin paljundamisviisiks selle taime korral siiski maaaluste võsunditega jagamise. 

Kasutatud materjal:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=370

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=297

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/puhma_jagamine.html

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_vsunditega.html

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/risoomi_jagamine.html

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/sissejuhatus.html


3. Soovita vähemalt 4-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi).

Parimaks taime kasvuks ja õitsemiseks on oluline valida just õige, sellele püsilille liigile vastav kasvukoht.
Kasvukoha järgi soovitaksin alljärgnevaid püsililli:

Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld

1. Mesiohakas Echinops
Mesiohaka äraõitsenud õiepallid on samuti väga dekoratiivsed. Korvõisikud võivad olenevalt liigst olla kas valged (valkjas mesiohakas) või sinised (ungari mesiohakas). On lepplikud ka poolvarjus kasvamisega.

2. Ogaputk Eryngium
Ilutaimena on ta silmapaistev just välimuse omapärasuse poolest. Nende varred ja sõjakalt ogased õienutid võivad olla sinaka või lillaka alatooniga, aga leidub ka valgeid. Valkja värvi poolest on väga tähelepanuväärne on suurte õied ja rohekas-hõbedase lehestikuga hiid-ogaputk `Miss Willmott´s Ghost`.

3. Harilik kukehari Sedum acre
Kuigi harilik kukehari kuulub meie väikseimate taimede hulka, on ta tänu oma välimusele hästi silmapaistev. Kõik kukeharja osad on lihakad, paksud. See on kohastumus kuivades tingimustes kasvamiseks. Nii võib harilik kukehari kasvada vahel isegi peaaegu mullatutel kivimüüridel, kus pole mõnikord nädalate jooksul tilkagi vett. Sel ajal saabki taim kasutada oma lehtedes olevaid veevarusid. Õitseb juunis-juulis väikeste tähekujuliste rohekaskollaste kuni kuldkollaste õitega. Taime kõrgus kuni 5 cm. Sordid erinevad eelkõige õierikkuse, õite suususe ja värvi poolest: ’Aureum’ – helekollaste lehtede ja õitega; ’Oktoberfest’ – õitseb juunist augustini kreemvalgete õitega.

4. Aas-karukell Pulsatilla pratensis
Aas-karukella taimed on üleni karvased, nii varred, lehed kui ka õied. Õied on tavaliselt longus ning juurmised lehed piklikud. Eestis on karukellad looduskaitse all.

Kasutatud kirjandus:
Kodukiri Aed, suvi-sügis 2014
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_20157591.jpg
http://www.modrikuiluaed.ee/files/galerii/kollektsiooniaia_taimede_kataloog/ogaputk/hiid_ogaputk.jpg
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/harkukeh.htm
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/81
http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kukehari990629aa008_0.jpg
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/aaskaruk.htm
http://foto.elva.ee/albums/EH2010_03/Aas-karukell.JPG

Poolvarjuline, toitaineterikas muld

1. Virgiinia tondiputk Pysostegia virginiana

Roosakaslillad või valged õisikud avanevad püstisel õievartel altpoolt ülespoole. Aias pääsevad paremini mõjule kasvades suurtes rühmades. Sordil `Variegata` on valge-rohelisekirjud lehed ja roosakad õied.

2. Tähtputk Astrantia

Suure tähtputke sordil `Sunningdale Variegated` on roosad õied ja valge-kollase-rohelise-kirjud lehed. Tähtputked on oma kasvukoha valgusolude suhtes leplikud, kuid päikeseliseskohas õitsevad siiski intensiivsemalt.

3. Punane siilikübar Echinacea purpurea 

Punane siilikübar on tubli ja pikaajaline taim ja ei ole väga külmakartlik. Siilikübar on lisaks aiapidajale ka mesilaste lemmik.

4. Suureõieline tõnnike Stachys macrantha

Õitseb ilusa lillaka tooniga õitega juunist augustini. Lehed kergelt sakilise servaga, nendega saab kaunistada lillekimpe. Väga pikaealine ja külmakindel kõrge püsik. 

5. Värd-käoking Aconitum x cammarum  

Täispäikeses tuleks hoolitseda piisava niiskuse eest - taim tänab selle eest pikema õitseajaga. Sinakas-valge sort `Bicolor` õitseb juulist septembrni.

Kasutatud kirjandus:

http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_15485350.jpg

http://www.eliseaed.ee/cache/eliseaed/public/product_img/_800x600x0/1387_1712_astrantia_major___sunningdale_variegated_.jpg

http://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?kempercode=c580

http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/tonnike.htm

http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/aconitum-x-cammarum--bicolor-vard-kaoking-94

Varjuline, happeline muld

1. Kanarbik Calluna vulgaris 

Kanarbik on metsaall kasvades väga visa ja paneb suhteliselt hästi vastu metsatulekahjudele ja on üks esimestest taimedest, mis põlendikul tärkab. Aaias ilutaimena kasvatades toob aiapidajale õitsemisrõõmu juuli lõpust oktoobir alguseni. Õiedon roosakad, valged või helelillad. Peenral kasvatades on ta aiapidajale käepäraseks lisaks oma õitsva ilu poolest ka ravimtaimena. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Kasutatakse ka reuma vastu ning neeru- ja sapikividest vabanemiseks. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbikust on aretatud mitmeid sorte näiteks helepunane `Boskoop`, lilla `Firefly` või valge `Long White`.
2. Harilik lõokannus Corydalis solida 

Paljud lõokannused on nõus kasvama äärmiselt vähenõudlikes kasvukeskkonnas. Erinevat liiki lõokannuste õied võivad olla valged, roosad, lillad, kollased, punased, sinised, mitmevärvilised. Lõokannuse siniõieline liik nagu Corydalis cashmeriana eelistab poolvarjulist kasvukohta viljaka niiske mullaga, kusjuures pinnas peab olema hästi vett läbilaskev.  

3. Hosta Hosta 

Liilialaste sugukonda kuuluv Hosta on ka Eesti iluaianduses levinud, enamasti lehtdekoratiivse taimena kasvatatav püsilill. Hostad on külmakindlad ja väga hea kohanemisvõimega.

4. Epimeedium Epimedium 

Epimeedium nagu on ka Hosta on lehtdekoratiivne taim ja on üks parimaid varju- ja pinnakattetaimi. Sordil ’Sulphureum’ – on sidrunkollased burgundipunaste märgistega õied.

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Kanarbik
http://www.majewscy.com.pl/obrazki/oferta/large/Melanie.jpg
http://www.calmia.ee/Artiklid/kiivriga.html
http://www.srgc.org.uk/bulblog/log2007/020507/Corydalis%20cashmeriana.jpg.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Hosta
http://et.wikipedia.org/wiki/Hosta#mediaviewer/File:Francee_Hosta.JPG
https://want2garden.files.wordpress.com/2013/02/epimedium-x-versicolor- 28098sulphureum_.jpghttp://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/20


Päikeseline, liigniiske muld

1. Siberi võhumõõk Iris sibirica 

Siberi võhumõõk on looduskaitse all kuid aasta aastalt juba rohkem ka koduaedades kasvatatav. Tal on kaunid tumesinised või lillakad õied. Siberi võhumõõk kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib aias olla isegi üle meetri.

2. Harilik angervaks Filipendula ulmaria 

Kasvavad püsivalt niiskes mullas, veekogu vahetus läheduses. Taime kreemikasvalged ja aromaatsed õied on koondunud varre tipuossa, moodustades ebakorrapärase pöörise. Üksikõis on väga väike ja viietine. Taim sisaldab salitsüülhapet, mida on juba ammu kasutatud loodusliku valuvaigistina.
3. Harilik varsakabi Caltha palustris 

Õied on suured, kollased ja läikivad. Õite läbimõõt 3–4 cm, ühel varrel võib olla kolm kuni neli õit. Aedades võib kasvatada ka kuivematel kohtedel, on kasvanud isegi rippuva taimena kiviktaimlas.

4. Harilik kukesaba Lythrum salicaria 

Tumelillad, kuue kroonlehega õied asetsevad kobarjais liitõisikutes. Õitsema hakkab juulist ja õieilu jagub augusti lõpuni. Tegemist on pika ja rikkaliku õitsejaga, keda külastavad usinasti liblikad ja mesilased. Pikaealiste püsikutena võivad nad ühes kohas kasvada aastaid, ilma, et kannataks õitsemine. Üldiselt ei ründa neid ka haigused ega kahjurid. 

Nagu ka kanarbik on harilik kukesaba kasutatav rahvameditsiinis kõhulahtisuse ja soolepõletike raviks (sisaldab parkaineid), lisaks soodustab ta higistamist ja omab antiseptilist toimet.

Kasutatud kirjandus:
http://www.aiamaailm.ee/3037-4487-large/siberi-vohumook-double-standard.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_angervaks
http://herba.folklore.ee/pildid/angervaks.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_varsakabi
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/vahenoudlikud-kukesabad-on-kaunid-pusikud?id=64787752

4. Leia 4-5 sibullille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime), mis sobiksid kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega.

Sibullilled, mida võiks kasvatada koos hostade, helmikpööriste ja tiarellidega oleksid alljärgnevad:

Valkjas hiidhüatsint Galtonia candicans
Õitseb kesksuvel, kuid lehed on dekoratiivsed esimeste öökülmadeni.

Hiidlauk Giganteum
Hiidlauk 'Gladiator' (Allium) on hallikasroheliste lehtede ja pika tugeva varrega. Roosakaslilla õisik võib olla tennisepalli suurune. Kaunis püsik, mis säilib hästi ka vaasis. Sobib hästi kokku hallikalehiste püsikute vahele. Kuna Hiidlauk on kõrge kasvuga, siis jääks ta Hosta suurte lehtede vahele heaks värviandvaks rõhunoodiks.

Aed-kaeralill Crocosmia crocosmiiflora
Õitseb suve teisel poolel, enamasti alates augustist kuni külmadeni. Õite värvus varieerub olenevalt sordist kollasest tumepunaseni.

Koerahammas Erythronium
Sort ’Pink Beauty’ on kenad lavendliroosad õied.

Kasutatud kirjandus:
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_10282853.jpg
http://www.aiamaailm.ee/954-1757-thickbox/hiidlauk-globemaster.jpg
http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/images/large/Aed_kaeralill_ehk_montbreetsia_Crocosmia_x_crocosmiflora.jpg
http://www.rvroger.co.uk/imglib/erythronium_revolutum_pink_beauty~001.jpg

Täielik aianduse käsiraamat Varrak, 2003